Puitpõranda lihvimine on üks põranda taastamise etappidest, mille põhieesmärk on puitpinna ettevalmistamine. Lihvimisega eemaldatakse puitpinna kaitsvad kihid – olgu selleks siis lakk, õli, värv või õlivaha ning tehakse pind enne uue lõppviimistluse saamist siledaks ja puhtaks.

Mõnikord võib põranda kahjustumise tõttu õhem või mõranenud põrandalaud või lahtine parketiplokk vajada uuesti paigaldamist või koguni asendamist. Põranda kahjustumise peamisteks põhjusteks on niiskus, kulumine või jäikuse puudumine.
Parkettpõranda lihvimine nõuab lihvijalt oskusi märgata detaile. Kuna parketiplokid ja -muster võivad olla erisuunalised, pakub parketi lihvimine erinevalt puitpõrandast suuremaid väljakutseid.

Parkettpõranda viimistluses on võimalik kasutada vesialuselisi või lahusti baasil lakke ning erinevates toonides õlivaha ja õli.
Laudparketi pealmine kiht võib ulatuda 2,5 – 6 mm. See on miinimum, mille puhul võib lihvimise puhul rääkida laudparketist. Selline paksus võimaldab läbi viia konkreetse arvu lihvimisi laudparketi eluea jooksul.
Oluline on lihvida üksnes pealmisi kihte, et säiliks võimalikult ilus puidumuster. Kui põrand on väga halvas seisus ei pruugi üksnes lihvimine põrandat päästa.

„Kui põrand on kaetud lakiga, siis kulunud kohti, milleks on enamasti käigurajad, toolide laudade alused, parandada ei saa. Kui on kaetud õlivahaga, siis on võimalus teostada renoveerivat õlivahatust. Näiteks kantakse käiguradadele uus värvitu õlivaha kiht rulliga, vajadusel võib ka mitu kihti kanda. Siiski tuleks oma põrandat jälgida ja võimalusel mitte lasta antud olukorral tekkida,“ räägib Lihvimeister OÜ tegevjuht Ivo Vahkal.

Mitu lihvimiskorda saab ühe puitpõranda elukaare jooksul teha? Ivo Vahkal üleb, et täispuitpõrandatel pole selleks piiranguid. Teiste põrandate puhul, näiteks liistparkett, 3-4 korda. See sõltub, kui sirge on põrand, sest kõrgematest kohtadest lihvib trummelihvija rohkem ja nii võib spoon välja tulla. Erandkorras muidugi ka rohkem. Lihvida saab kõiki puiduliike, ka eksootilisest puidust põrandaid.

Milliseid vigu tehakse? „Enamasti renditakse ketaslihvija ehk virbel ja eeldatakse, et sellega saab kogu põranda kuni lõpulihvini tehtud. Ilusa põranda valmimiseks kasutavad professionaalid aga olenevalt põrandast 4-5 erinevat masinat. Seega – igal etapil kasutatakse vastavat masinat, mida peab oskama ka käsitseda. Väga levinud viga on seotud õlitamisega. Põranda õlitamisega saadakse küll hakkama, aga unustatakse, et peale õlitamist tuleb üleliigne õli põrandalt kokku koguda. Tagajärg on see, et põrand jääb laiguline ja üleliigne õli ei kuivagi ära. Koheselt reageerides on võimalik olukorda päästa,“ seletab spetsialist.

The post Puitpõranda lihvimisel väldi levinumaid vigu! appeared first on Lihvimeister.

Kuna vanade värvitud laudpõrandate taastamine tundub inimestele pigem tülika tööna, eelistatakse selleks tavaliselt kohale kutsuda oma ala spetsialist. Kes aga soovib põrandaid uuendada oma enda kuldsete kätega, sellel tasub järgida neid eksperdi poolt jagatud nippe.

Ivo Vahkal, kellel Lihvimeister OÜs juba põrandate taastamisega aastate jagu kogemust, arvab, et vanu laudpõrandaid tasub korda teha juba nende ajaloo pärast. «Oli aegu, mil valiti hoolega juba lauda, mida põrandale panna. Muuhulgas oli oluline puidu kasvukoht, raiumisaeg ning kuivamisperiood. Seetõttu võis olla kindel, et põrand säilib edaspidi aastakümneid,» jutustas Vahkal.

Millest alustada omal käel laudpõranda uuendamisel?

Esmalt tuleks Vahkali sõnul eemaldada ääreliistud ja sisse lüüa või välja tõmmata põrandalt väljaulatuvad naelad.

Seejärel tuleb teha kõige vaevarikkam töö, ehk eemaldada põrandalt vana värv. Selleks on spetsialisti sõnul võimalus kas kasutada infrapunalampi või terasketast.

Infrapunalambiga töötades tuleb põrandapind kuumutada suitsemiseni, asetada lamp siis uue koha peale ning kuumutatud kohalt eemaldada kaabitsaga sulanud värv. Ruumis tuleb tagada hea ventilatsioon ning kindlasti tasub kasutada kaitsevahendeid.

Värvi eemaldamisel teraskettaga peaks aga põrandat eelnevalt piserdama õliga (nt toiduõliga). Õli kasutamine tagab sujuvama töö, muuhulgas tekib vähem tolmu.

Mida teha, kui värv on põrandalt eemaldatud?

«Kõige parem oleks, kui põrandalt saaks eemaldatud maksimaalselt vana värvi. Samas ei takista kahe laua vahele jäävad värvijäägid liikumast järgmisele tööetapile,» selgitas Vahkal.

Järgnevalt tuleb spetsialisti sõnul põrand üle töödelda trummellihvijaga, liikudes sellega diagonaalselt üle põranda. Tööetapi eesmärk on tasandada laudpõranda kumerused ning likvideerida värvijäägid. «Lihvimispaber vali esialgu karedusega nr 16, see on niiöelda jäme lihv,» teadis Vahkal. 

Pärast diagonaaljärku soovitab spetsialist põranda trummellihvijaga üle töödelda ka pikilaudu liikudes. Sealjuures peaks kasutama igal korral järjest peenema karedusega lihvimispaberit (nt 24, 36, 60, 100). Põranda servade jaoks soovitab Vehkel aga kasutada äärelihvijat ning järgida sama karedusskeemi.

«Kui lihvimine on lõpetatud, tuleb põrandalt väga hoolikalt eemaldada tekkinud tolm,» kirjeldas spetsialist.

Uuendatud laudpõranda lõppviimistlus

Põrandaspetsialisti sõnul võib lihvitud laudpõrandal kasutada meelepäraseid viimistlusmaterjale. Nende põhiline erinevus seisneb nende edasises hooldusprotsessis. «Näiteks saab põranda katta õli (sh toonitud õli), õlivaha või vesialuselise lakiga. Informatsiooni vastava toote põrandale kandmise ning hoolduse kohta leiab tavapäraselt selle pakendilt,» andis Vahkel nõu.

The post Põrandaspetsialist: miks ja kuidas taastada vanu puitpõrandaid? appeared first on Lihvimeister.