Puitpindadelt vana viimistluskihi eemaldamine lihvimise teel ja vastavalt soovile: lakkimine, õlitamine, õlivahatamine või toonõlitamine.
Puitpindade lihvimine on oluline, et tagada nende pikaajaline vastupidavus ja atraktiivne välimus. Lihvimise käigus eemaldatakse pinnalt mustus, kriimustused ja muud defektid ning taastatakse puidu loomulik ilu ja siledus. Lihvimine parandab ka puidu tugevust ja vähendab kulumist, mis võib pikendada pindade eluiga ning säästa tulevikus remondikuludelt.
Lihvimise meetod ja tööriistad võivad varieeruda sõltuvalt sellest, millist tüüpi puitpinda on vaja lihvida. Näiteks võib terrassi või trepi lihvimine nõuda suurema võimsusega lihvimismasinat ja erinevaid liivapaberite teralisusi, et eemaldada sügavamad kriimustused ja märgid. Köögi- või töötasapindade lihvimiseks võib kasutada peenemat liivapaberit ja spetsiaalseid viimistlusvahendeid, et luua siledam ja kaunim viimistlus. Aknalaua või lävepaku lihvimiseks võib kasutada väiksemat lihvimismasinat või käsi-lihvijat, samal ajal kui riiulite lihvimiseks võib kasutada erinevaid liivapaberite teralisusi vastavalt pinnakatte tüübile.
Lisaks võib lihvimine erineda ka sõltuvalt puidu tüübist ja seisukorrast. Näiteks kõvemate puiduliikide nagu tamm või mahagoni lihvimine võib olla raskem kui pehmemate puiduliikide nagu mänd või kuusk lihvimine. Vanemate või kahjustatud puitpindade lihvimisel võib olla vaja rohkem aega ja vaeva, et eemaldada sügavamad defektid ja kriimustused. Seega on oluline valida õige lihvimismeetod ja tööriistad vastavalt konkreetsele puitpinnale ning tagada, et lihvimine viiakse läbi professionaalselt ja hoolikalt, et tagada kvaliteetne ja vastupidav tulemus.
Puitpindade lihvimise sagedus sõltub paljudest teguritest, näiteks puidu tüübist, kasutusintensiivsusest ja viimistluskihist. Üldiselt soovitatakse puitpindu lihvida umbes üks kord aastas, et hoida neid puhtana, eemaldada kriimustused ja säilitada nende ilu. Kui pind on eriti intensiivse kasutuse all, nagu näiteks terrass, võib vajadus olla seda sagedamini lihvida.
Samuti võib lihvimise sagedus varieeruda sõltuvalt sellest, millist tüüpi puitpind on. Näiteks võib köögitasapindade lihvimine olla tihedamini vajalik kui näiteks riiulite või aknalaua lihvimine.
Lõpliku otsuse puitpindade lihvimise sageduse kohta peaks tegema spetsialist, kes hindab konkreetse pinnakatte seisukorda ja soovitab sobivaid hooldusmeetmeid. Üldiselt võib öelda, et regulaarne lihvimine ja hooldamine aitavad säilitada puidupindade ilu ja vastupidavust pikka aega.
Kahtluse korral võta ühendust, anname tasuta nõu!
Pärast puitpinna lihvimist on vaja ka seda lakkida, õlitada, õlivahatada või toonõlitada. Anname ise nõu, millist varianti eelistada.
Lakkimine
Lakk kaitseb puitu pealtpoolt, moodustades puidu pinnale kilekihi. Kilekihid hakkavad aja jooksul kuluma. Tehes õigeaegselt hoolduslakkimist 3 – 5 a möödumisel saate pikendada põranda eluiga.
Õlitamine
Kaitseb puitu seestpoolt, kattekiht põrandale jääb õhem, ei moodusta kilekihti. Toob ilusti esile puidu mustri ja jätab kauni mulje. Kulumiskindlus tagatakse perioodiliste hooldusõlitustega.
Õlivahatamine
Jätab pinnale õhukese kaitsva kihi, mis annab põrandale suurema vastupidavuse ja kestvuse. Ei moodusta kilekihti. Toob esile puidu mustri ja jätab kauni mulje. Kulumiskindlus tagatakse perioodiliste hooldusõlitustega.
Toonõlitamine
Kasutatakse viimistlemata või lihvitud puidu toonimiseks. Toob esile puidu mustri ja jätab kauni mulje. Katva kihina värvitu õlivaha.
Juhendame, kuidas ise lihvida.
Kui Sinu põrand on saanud kahjustada kindlustusjuhtumi tagajärjel, võid samuti julgelt meie poole pöörduda.
Kui saadad foto/video, anname eksperthinnangu ja vastame küsimustele:
Võta meiega ühendust ning räägi oma soovidest. Leiame koos sinu jaoks kõige sobivama lahenduse.
Oluline teave:
Registrikood: 12603761
IBAN: EE082200221059005880
KMKR: EE101812236